Robotikindel kõrgharidus õpetab leiutama, looma ja avastama
Ainus kindel asi tulevikus on muutumine. Peame õppima ise ja õpetame teisi muutustega toime tulema. Mõeldes tuleviku(kõrg)haridusest, peame arvestama eelkõige sellega, keda õpetame ja missugused on tuleviku tööjõuvajadused. Kas me teame seda? Kui ei, siis kuidas saame valmis olla ning missuguseid teadmisi, oskusi ja erialasid pakkuda?
Tekst: Mare Roosileht, Virumaa Kolledži arendusdirektor
Aastal 2025 moodustab Z-põlvkond (sündinud 1995+) 75% töötajatest ehk 2,25 miljardit inimest. Need on noored, kes on sündinud infoühiskonda ja kasvanud üles kiirete tehnoloogiliste arengute keerises. Nende jaoks on interneti olemasolu 24/7 normiks, nad on sündinud nn puutetundlike sõrmedega, veebisõbrad on sama olulised kui pärissõbrad, elu digimaailmas on samaväärne päriseluga. Nad ootavad mängulisust nii töös kui õpingutes, teadmiste omandamiseks pole vaja klassiruumis füüsiliselt kohal olla, paljusid erialasid saab õppida tasuta online-kursustel, pannes endale huvipakkuva õppekava ise kokku. Nad tahavad teha piirideta karjääri ning hindavad firma nimest ja töötasust olulisemaks keskkonda, kus tegutsevad, ja seda, et nad saaksid oma töö ja õppimise hobiga ühendada. Kui tekib ebamugav olukord, lahkuvad nad pikalt mõtlemata.
Seoses elukestva, ümber- ja täiendõppe tähtsuse kasvuga ühiskonnas on üha enam vaja mõelda kõrge sisemise motivatsiooniga õppurile, sh töötavale inimesele. Järjest enam muutub igapäevaseks õppimise ja töö vaheldumine ning võimalus pakkuda paindlikke, individuaalseid võimeid ja vajadusi arvestavaid õppimisvõimalusi, lähtudes samas ka tööturu vajadustest. Tulevikus peaksid kaduma piirid erinevate haridustasemete, õppeasutuste ning ka humanitaar- ja tehnikavaldkonna vahel. Õppekava asemel muutub arvestusühikuks pigem õppeaine või -moodul. Haridussüsteemis ei tohiks olla ummikteid. Maksimaalselt tuleks ära kasutada võimalust, et erineva haridustaseme ja valdkonna koolid asuksid lähestikku, luues eeldusi koostööks eri dimensioonides.
Infotehnoloogia tungib igapäevaellu kõikides valdkondades, sh kunstis, teaduses, suhtluses, õppimises ja õpetamises. Terav vajadus on valdkonnaspetsiifiliste IKT-oskustega inseneride järele. Ettevõted vajavad tugevate IT-teadmistega ning tootmis- ja äriprotsesse tundvaid spetsialiste. Lihtsa töö teevad juba nüüd ja tulevikus üha enam ära robotid ning tööturult kaob terve rida elukutseid (masina-, arvutioperaator, andmesisestaja, elektroonikaseadmete komplekteerijad, teenindajad, jm). Samal ajal on kõikides töö- ja eluvaldkondades vaja üha enam rakendada insenerlikku mõtteviisi. Seega tuleb keskenduda robotikindla kõrghariduse pakkumisele, st järgmise põlvkonna üliõpilasi tuleb õpetada leiutama, looma ja avastama – tegema seda, mida isegi kõige intelligentsem süsteem/robot ei suuda. Loominguline mõtteviis ja vaimne elastsus on väljakutsed tulevikutöötajale.
Tulevikuspetsialistide ehk inseneride koolitamisel on Eestis suurim vastutus Tallinna Tehnikaülikoolil. Üha rohkem tuleb panustada kõrgelt arenenud virtuaalsete õpikeskkondade loomisele, mis võimaldavad õppuril luua individuaalsetel vajadustel, võimalustel ning huvidel põhinevat õppekava ning toetavad iseseisva arengu võimalusi ja vabadust. Õppejõu ülesandeks jääb ennastjuhtiva õppija juhendamine, kes võtab ise vastutuse õppimise eest, oskab seada eesmärke ning tuleb toime stressi ja ebaõnnestumisega.■
TalTechi Virumaa Kolledži kõikide rakendusõppekavade arendamisel on lähtutud just eespool märgitud vajadustest ja väljakutsetest.
Virumaa Kolledži õppekavad:
Telemaatika ja arukad süsteemid
Peaerialad:
- Telemaatika tarkvara (Virumaa Kolledž)
- Protsesside automatiseerimine (Virumaa
- Küberfüüsikalised süsteemid (Tartu Kolledž)
Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine
Peaerialad:
- Energiatehnika
- Masinaehitustehnoloogia
- Mäendus
Keemiatehnoloogia