Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Tudengite nanosatelliit on valmis suvel orbiidile lendama
| Tallinna Tehnikaülikooli 100. sünnipäeva tähistav nanosatelliit on valmis ja alustab oma tööd, Maa seiret, orbiidil 2019. aastal. Selle eesmärgi saavutamiseks on nelja aasta jooksul oma panuse andnud üle 200 tudengi ja nende juhendajad. Täna on TalTechi kosmoseprogrammiga seotud 50 tudengit mitmetelt erialadelt, inseneeriast majanduseni. |  |
Tekst: Katrin Vaga, TalTech Mektory turundus- ja kommunikatsioonijuht;
René Arvola, kosmoseprogrammi turundusjuht ja juhendaja | Foto: Edmond Mäll
Kuigi tööd ei ole kaugeltki lõppenud ja ees seisab veel palju tehnilisi katseid, maajaama ehitus ja satelliidikohvri üleandmine, on suur samm Eesti kui kosmoseriigi arengus astutud. TalTechi nanosatelliidi küljepikkus on vaid 10 cm, kuid ta on tunduvalt võimsam ja võimekam kui varem loodud ESTCube. Lisaks peamisele ülesandele, Maa jälgimisele, on satelliidiga plaanis orbiidil teha ka mitu olulist teaduskatset, mida nii väikese satelliidiga pole veel õnnestunud teha kuskil maailmas.
Tallinna Tehnikaülikooli rektori, akadeemik Jaak Aaviksoo sõnul on tudengisatelliidi projekt nelja aasta jooksul olnud üks suuremaid interdistsiplinaarseid õppeprojekte kogu Eestis, rõhutades just entusiastlike ja särasilmsete tudengite panust selle projekti valmimisel. „See on TalTechi jaoks suur samm edasi ka teaduslikus plaanis,“ lisas Jaak Aaviksoo.
Start Prantsuse Guajaanast
Rektor allkirjastas novembris koostööleppe lennundus- ja kosmosetranspordiettevõttega SAB Aerospace, kes intergreerib TalTechi tudengisatelliidi kosmoseraketiga, millega see 2019. aasta suvel Lõuna-Ameerikas asuvast Prantsuse Guajaanast orbiidile saadetakse. Leppe sõlmimisel Eestis viibinud SAB Aerospace’i tegevjuhi Marco Mariani sõnul on nende poolt seekord kosmosesse saadetava raketi puhul oluline see, et esmakordselt integreeritakse satelliidid raketiga Euroopas. Seejärel saadetakse süsteem kompaktselt Prantsuse Guajaanas asuvale Euroopa Kosmoseagentuuri kosmodroomile. Siiani on integratsioon toimunud raketi stardikohas. TalTechi tudengite ja teadlaste loodud unikaalsete andmeside- ning krüptograafialahendustega nanosatelliit antakse raketiga integreerimiseks SAB Aerospace’ile üle 2019. aasta märtsis.
Kui satelliit on raketiga orbiidile viidud, hakkab see lendama üle Maa pooluste 500 km kõrgusel ja kasutab rajatava maajaamaga side pidamiseks mitut võimalust. TalTechi Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse kosmosevaldkonna juhi Rauno Gordoni sõnul on TalTechi tudengitest meeskond maailmas esmakordselt realiseerinud mitmeid tehnoloogilisi uuendusi. „Näiteks töötab esimest korda nii väikeses kuubik-satelliidis kõrgsageduslik andmeside, tänu millele saame alla laadida suurepärase kvaliteediga fotosid,“ selgitas Rauno Gordon. Maast piltide ja videote tegemiseks kasutab satelliit kahte kaamerat: liitvärvi- ehk nn RGB-kaamerat ja lähi-infrapunakaamerat. Nende abil on võimalik lisaks inimsilmale nähtavale valgusele näha ka inimsilmale nähtamatut valgust, et hinnata looduskeskkonna tervislikku seisundit.
Mitu olulist uuendust ja katset
Satelliit hakkab sidet pidama TalTechi linnakus valmiva maajaamaga, mille silmapaistvamaks osaks on viiemeetrise läbimõõduga nn taldrik Mektory katusel. Seda antenni kasutatakse satelliidilt kiire X-riba 10,5 GHz andmeside vastuvõtuks neil minutitel, kui satelliit üle Eesti lendab. X-riba kasutamine on nii väikese satelliidi puhul esmakordne. Lisaks sellele kasutab satelliit maajaamaga suhtlemiseks traditsioonilist detsimeeterlaineala (UHF), mille antenn on juba paigas. Lisaks raadiosidele on kavas katsetada ka optilist andmesidet. Selle tarvis kasutatakse valgus- (LED) ja laserdioode. Siis, kui satelliit Eesti kohalt üle lendab, pöörab satelliit end maajaama poole, nii et valgussignaalid saaks teleskoobi külge ehitatud sensorite abil kinni püüda. Lisaks viiakse läbi arvutustehnika tõrkekindluse katseid, uuenduslikku piltide töötlemist ja mitu teist teaduseksperimenti. Kosmos kujutab endast tavaelektroonikale vaenulikku keskkonda. Nimelt leiavad päikeselt tuleva kiirguse mõjul satelliidi protsessorites ja mälus aset juhuslikud biti muutused. Seepärast väärib tähelepanu kavandatav arvutustehnika tõrkekindluse katse, milles arvuti püüab neid juhuslikke biti muutuseid avastada ja seejärel parandada. Kavas on viia läbi ka uuenduslik piltide töötlemise eksperiment.
Tudengite jaoks on see olnud hea võimalus saada teadmisi ja kogemusi kosmosetööstuse kõige olulisemas valdkonnas – Maa seires. Saabuv informatsioon liigub edasi ettevõtetele ja organisatsioonidele, mis on seotud mitmete tööstusharude ja tegevustega. Näiteks vajatakse satelliidilt saadavat teavet julgeoleku vallas, keskkonnakaitses, kliimamuutuste ja looduskatastroofide ennetamise ja järeltegevuse osas ning mujal. ■
