Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Koostöö ABB-ga toob uue õppeaine
TalTechis alustatakse kevadsemestril verivärske õppeainega „Uue toote arendus ning selle juurutamine tootmises“. TalTechi ja rahvusvahelise suurettevõtte ABB koostöös sündinud aine annab tehnoloogiavaldkonna praktiliste näidete abil ülevaate uue toote arendamise ja selle juurutamise protsessi põhilistest väljakutsetest. Õppetöö toimub inglise keeles.
Tekst: Sven Sommer, ABB | Fotod: Arno Mikkor
„Tööstus on majanduse vundament ja mootor, ekspordi vedur,“ märkis hiljutisel Aasta Töösturi auhinnagalal ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainen. Tööstus tähendab tootmist, tootmine toodet. Uus õppeaine võimaldab luua tudengitele parema arusaamise sellest, mida uue toote arendus ning selle juurutamine tehnoloogilises tööstuses tähendab.
Aine sünd oli täiesti orgaaniline. Ühest küljest viis selleni aastatepikkune koostöö ülikooli ja ettevõtte vahel, teisest küljest aga segu mõlemapoolsetest vajadustest ja võimalustest. Lühidalt: uues aines seoti kokku senised üksikud loengud ja paljud koostöös tekkinud mõtted.
Kutsusime vestlusringi uuest ainest ja koostööst rääkima TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professori Ivo Palu, vanemteadur Toomas Vaimanni, ABB tööstussegmendi juhi Leho Kuuse ning ABB ajamite ja taastuvenergiaseadmete tehase insenerkeskuse juhi Lauri Kuusisto.
Miks valida uus aine?
Kuusisto: Mulle tundub, et õppetöös võiks olla rohkem arusaamist reaalmaailmast, teooria vahetut rakendamist töös ja prioritiseerimisoskust. Seda kõike uus õppeaine kõige ehedamal kujul ka pakub. ABB on rahvusvahelise haardega ettevõte, esindatud rohkem kui sajas riigis. Kui TalTech tahab olla maailmale avatud, siis on minu arvates vajalik koostöö just rahvusvaheliste suurettevõtetega. Oluline aspekt on ka uuendusmeelsus ning selles oleme partnerid samal lainel, loome uut tehnoloogiat. TalTechi strateegia näeb ette veelgi rohkem praktilise väärtuse pakkumist ja seda me tahamegi nüüd võimaldada varasemast rohkem, uue õppeaine, tervikliku nägemusena sellest, kuidas tootearendus tegelikult käib.
Kuusk: TalTech on alati otsinud võimalusi pakkuda tudengitele kontakti tööstuse ja ettevõtlusega. Seni on ABB pakutav piirdunud regulaarsemate või vähem regulaarsemate loengutega. Et TalTech on kinnitanud koostöö vajalikkust ja tudengid on olnud huvitatud, siis olemegi jõudnud uuele tasemele. Peamine põhjus, miks tudeng peaks aine valima, on see, et lai loengutevalik annab talle ettekujutuse, miks on mingit ainet üldse vaja ja kas see, mida ta õpib, teda ka reaalselt huvitab.
Palu: Kuna ABB lektorid on erinevatest tehastest ja üksustest, siis näeb tudeng, millises kohas ta võiks tulevikus töötada, milline on üksuste omavaheline koostöö ning mis järjekorras protsessid toimuvad – hakatakse nägema suurt pilti.
Selles aines on küllalt vähe teooriat, mis kindlasti on tudengitele meeldiv vaheldus. Iga loeng on teatud peatükk ja kohe asjast – kiirtee uute asjadeni. Tavaliselt võtab uute asjade jõudmine õppeainesse aastaid, aga tänapäeva innovaatilises keskkonnas on see liiga pikk aeg.
Boonus on loengusarja lõpp – ekskursioon ABB tootmisesse.
Kuusk: Eeldan, et ABB tootmisprotsess on sarnane teiste Eesti tehnoloogiaettevõtete protsessidega. Meie spetsialistide loetavast ainest kogutud teadmisi saab hiljem kasutada ükskõik millises teises ettevõttes töötades. Minu andmetel teist sellist inside-pilti pakkuvat energeetika- ja automaatikatööstusettevõtet Eestis praegu võtta ei ole.
Palu: Reaalse tööprotsessi lähedalt nägemine aitab vähendada ka kaadrivoolavust.
Kuusisto: Puutume ka ABB-s kokku otse koolipingist tulnutega, kes meie juures leiavad, et see töö pole ikka nende jaoks...
Kuusk: … ja et kolm aastat on õpitud vales suunas.
Vaimann: Ainet võivad võtta ka teised peale tehnikatudengite, näiteks majandusüliõpilased – nemadki võiks aru saada, mismoodi tootega seotud protsessid käivad.
Kuusk: ABB on viimastel aastatel võtnud tööle kuni sada praktikanti aastas. Läbi selle aine on tudengitel võimalik endale leida ka sobivaim praktikakoht.
Kuna ainet loevad TalTechi lähiminevikus lõpetanud, siis saavad nad anda tudengitele tagasisidet selle kohta, mida õppetöös eriti tähele panna.
Kuidas aine idee sündis?
Palu: Oluline polegi, kelle peas see mõte esimest korda sündis. Tegemist on asjade loomuliku käiguga. Me lihtsalt koondasime üksikud loengud ja ideed üheks tervikuks.
Kuusisto: Kui see mõte realiseeruma hakkas, siis käisin läbi kõik inimesed, kel on vastav pädevus ja esinemisoskus. Läbi nõupidamiste ABB-s ja koostöös ülikooliga jõudsime praeguse lõpptulemuseni.
Kuusk: Nõupidamistel toimus ka pidev reality check – kas need paika pandud loengud on ikka tudengile huvitavad? mis võiks üliõpilast köita? – et aine ei oleks liiga tootepõhine ega ABB-kohane.
Vaimann: Tehnikateaduste tuleviku kasvamise koht ongi selles, et tuleb rohkem praktilist poolt sisse tuua, sest tehnika areneb niivõrd kiiresti. See on ka maailma mastaabis läbiv trend.
Kuidas on õppeaine üles ehitatud?
Palu: Minu meelest on see aine mõnusalt vaba. Ei öelnud TalTech, et tahame just sellist kursust, ja ei öelnud ka ABB, et meil on teile selline asi pakkuda. Need, kellel on midagi öelda, kes tahavad, julgevad ja oskavad öelda, kel on ka natuke vaba aega – need kõik saavad lektorina võimaluse.
Kuusk: Üliõpilastel juba loengutes igav ei hakka!
Milline on hinnang senisele koostööle ABB ja TalTechi vahel?
Palu: Koostöö on hea tänu otse suhtlemisele ja vähesele bürokraatiale. Ladusa koostöö on taganud kindlasti ka pidevad kokkusaamised, kus tõstetakse teemad nii-öelda lauale ja tõmmatakse võimalikud pinged maha. Samas, keeruliseks teeb koostöö tavaline mõlemapoolne kaadrivoolavus.
Vaimann: ABB on kaasatud alates õppekavade koostamisest kuni lõputööde kaitsmiseni. Tegeleme rakendusteadustega ning on oluline, et meie tudengid saaksid varakult ettekujutuse sellest, mis neid ootab pärast seda, kui nii-öelda tunnistusel tempel all on.
Kuusisto: Olen saanud tagasisidet, et koostöö laboritega on ladus.
Kuusk: Viimase kaheksa aasta jooksul on koostöö läinud oluliselt sujuvamaks, lihtsamaks ja mitmekülgsemaks.
Mis juhtub pärast õppeaine läbimist?
Kuusk: Tudengil on võimalik läbi selle aine aru saada, milliseid interdistsiplinaarseid oskusi tal on vaja, kui ta osaleb tööstusettevõttes tootearenduses ja toote juurutamise protsessis. Samuti on see hea võimalus laiendada silmaringi.
Palu: Ma usun, et pärast selle aine võtmist saab enamik tudengitest kinnitust sellele, et nad õpivad õiget asja. See „Heureka!“-efekt, väljund päris-maailma, tuleb sealt kindlasti. ■
