Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Akadeemik Agu Aarnal täitub 100. sünniaastapäev
11. oktoobril 2015 möödub 100 aastat Eesti ühe juhtiva põlevkiviteadlase, keemiainseneri, akadeemiku ja pikaaegse Tallinna Polütehnilise Instituudi rektori Agu Aarna sünnist, kirjutab füüsikalise keemia professor Andres Öpik.
Agu Aarna sündis 1915. aastal Tallinnas raudteelase perekonnas. Pärast Tallinna Tehnikumi lõpetamist 1934. Realistlik valik oli õpingute jätkamine Sõjaväe Tehnikakoolis, mille ta lõpetas 1940 aastal pürotehniku erialal noormleitnandina. Pöördelised ajad ja sõda olid aga ukse ees.
Sõjakeeris tõi Agu Aarna tagasi kodumaale, kus õnnestus jätkata õpinguid, töötada keemikuna ja lõpuks jõuda Dresdeni tehnikaülikooli, mille ta lõpetas 1945. aastal. Järgnes keeruline teekond tagasi Eestisse ja Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamine keemia-mäeteaduskonna analüütilise keemia erialal (cum laude) 1948. aastal. Samal aastal kaitses ta ka kandidaadi väitekirja. Edasi järgnes tehnikadoktori kraad 1955. aastal ja professori kutse 1956. aastal.
1961 valiti Agu Aarna Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmeks. Aastatel 1951–1965 oli Agu Aarna Tallinna Polütehnilise Instituudi kütuste keemilise tehnoloogia (orgaaniliste ainete tehnoloogia) kateedri juhataja. 1950 ja 1967 anti Agu Aarna juhitud teaduskollektiividele Nõukogude Eesti preemia, 1965. aastast on ta Eesti NSV teeneline teadlane, 1967. aastast Soome Keemikute Seltsi välisliige ja 1970 . aastast Budapesti Tehnikaülikooli audoktor.
Üheks väljapaistvamaks saavutuseks Agu Aarna teadustegevuses on kindlasti põlevkivikeemia ja sünteesi labori loomine 1957. aastal ja selle teaduslik juhendamine 1979. aastani. Laboratooriumi üheks esimeseks uurimisobjektiks oli unikaalsete omadustega põlevkiviõli.
Aastatel 1960–1970 loodi Agu Aarna juhendamisel tugev alus kõrgreaktiivsete alküülresortsiinvaikude ja liimide uurimissuunale. See uurimissuund, mille üheks väljundiks oli Tallinna Tehnikaülikoolile palju kuulsust „LiimvaikDFK“, kasvas välja vajadusest leida põlevkiviõlile väljund keemiatööstuse toorainena. Selle töö tulemuseks oli Eesti NSV teaduspreemia andmine tööle „Liimvaigud põlevkivi alküülresortsiinidest (DFK)“ (autorid A. Aarna (tööjuht), K. Kiisler, I. Auriste, P. Christjanson) 1967.aastal. Agu Aarna juhtimisell toimusid läbirääkimised Jaapani firmaga Nagoya Oilchemical, mis lõppesid litsentsimüügilepinguga. Litsensimüügileping tõi tehnikaülikoolile tollel ajal haruldast „tõelist“ valuutat.
Akadeemik Agu Aarna ei olnud ainult teadlane, vaid ka keemiainsener. Kohtla- Järvel oli Põlevkivi Kombinaat ja Põlevkvi Instituut. Agu Aarna juhendas Kohtla-Järvel väitekirju ja konsulteeris tolleaegset põlevkivitööstust. Eesti põlevkvikeemia ja –energeetika üheks tippsündmuseks oli Tallinnas Tallinna Polütehnilise Instituudi ruumes 1968. aastal korraldatud ÜRO põlevkivisümpoosion, kus prof. Agu Aarna esitas silmapaistva teadusliku ettekande põlevkiviõli omadustest.
Eraldi väärib esiletõstmist enam kui poolteist aastakümmet 1960 – 1976, mil Agu Aarna oli Tallinna Polütehnilise Instituudi rektori ametikohal. See periood ei olnud kerge rõõme ja muresid oli palju aga parimaks mälestusmärgiks sellest perioodist on kindlasti Mustamäele kerkinud uus õppehoonete kompleks, raamatukogu, ehitati spordihoone ja rajati staadion, taastati Glehni loss, ehitati uued ühiselamud.
Täna võime tõdeda, et rektor Agu Aarna alustatud ülikollilinnaku rajamine on jõudnud praktiliselt lõpule. Mustamäe ülikoolilinnaku rajamise ajal tuli Agu Aarnal olla nii juht kui diplomaat, osata läheneda inimestele ja nõukogude bürokraatiatki eesmärgi huvides kasutada.
Agu Aarna rektoriks olemise suurenes üliõpilaste arv TPI-s kolmelt tuhandelt kümnele tuhandele, insenere ja majandusmehi koolitati kolmekümnel erialal. Võrdluseks – täna koolitab Tallinna Tehnikaülikool umbes 15 tuhandet üliõpilast ja õppekavade arv on rohkem kui kolm korda suurem. TPI teaduslik maine oli hinnatud kaugel väljaspoole Eesti piire.
Professorina oli Agu Aarna nauditav lektor, kes oskas ka esmapilgul kõigeebaolulisema õppeaine muuta huvitavaks elulisteja huvitavatenäidete abil, keerukised teadusprobleemid said tema esitluses lihtsa, loogilise seletuse. Loengute pidamist üliõpilastele pidas Agu Aarna tähtsaks ka rektori pingelise töö ajal, et hoida vaim värske ja kohtuda noortega. Üliõpilased hindasid tema loenguid kõrgelt ja kuulasid suure tähelepanu ja huviga.
Väga suur oli Agu Aarna panus aspirantide juhendamisel. Palju ei ole neid professoreid kellel oleks üle neljakümne juhendamisel kaitstud kandidaaditööd. Ta ei mõtelnud oma õpilaste eest, vaid pani nad ise mõtlema.
Prof. Agu Aarna oli ENE peatoimetuse liige, ajakirja „Oil Shale“ peatoimetaja asetäitja, ajakirja „Tehnika ja Tootmine“ ja mitme teise teadusajakirja toimetuskolleegiumi liige. Agu Aarna oli Tallinna Teadlaste Maja asutajaliige. Agu Aarna kuulus „Mnemoturniiri“ tarkade klubisse.
Professor Andres Öpik
Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna prodekaan
