TTÜs on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Populaarteaduslikud loengud
TTÜ on olemas ka õpetajatele. Koolidel on võimalus ainetunni raames kutsuda TTÜ lektor(id) pidama populaarteaduslikku loengut. Allpool nimekirjas olevaid loengute teemasid saab siduda enamasti reaalainete ja loodusteaduste ainetundidega. Üldiselt on ajaliseks kestvuseks 45 minutit, kuid soovi korral on võimalus loeng läbi viia ka pikemalt.
Loenguaja kokkuleppimiseks palume ühendust võtta vähemalt 2 nädalat enne planeeritavat toimumisaega.
| Teema | Lektor | Teaduskond | Kirjeldus | Ainetund |
| Geograafia seos energiatõhusate hoonetega | Hendrik Voll | Inseneriteaduskond | Loengus tuuakse hulgaliselt näiteid ja luuakse illustreerivaid sidemeid, kuidas geograafia tunnis omandatud teadmised on otseselt seotud ja vajalikud energiatõhusate hoonete kavandamisel. Analüüsitakse hoonete fassaadide kavandamise põhimõtteid lähtuvalt hoone paiknemise asukohast (laiuskraadist). Näitlikustatakse päikesegeomeetria tähtsust hoone arhitektuuris. | geograafia, füüsika |
| Tootearendus | Raivo Sell | Inseneriteaduskond | Mida kujutab endast tootearendus? Milline on tootearendusprotsess ja kuidas on see seotud teenuse arenduse ja disainiga. Vaatame arvukate näidete põhjal kuidas sünnib edukas toode ja kuidas ise käed külge panna ning üks uus toode leiutada ja see ka realiseerida. Loengut on võimalik kombineerida töötoaga, kus tehakse ise kiire tootearendusprotsess läbi. | füüsika, matemaatika |
| Uued materjalid päikesepatareidele | Marit Kauk-Kuusik/Maarja Grossberg | Inseneriteaduskond | Kaasaegsed ja tuleviku päikesepatareide materjalid ja tehnoloogiad peavad olema keskkonnasõbralikud, konkurentsivõimelise hinnaga, efektiivsemad ja stabiilsed ilmastiku tingimustele. Laialt levinud räni monokristallide baasil toodetud päikesepaneelidega on paljud meist kokku puutunud. Neid võib näha järjest enam elamute katustel ning põldudel Eestiski. Päikesepatarei jaoks vajaliku ülipuhas räni tehnoloogia on väga keeruline ja materjalikulukas ning sellest päikesepaneelide tootmine on ressursimahukas, mistõttu need päikesepaneelid pole kõigile taskukohased. Käesolevas loengus räägime uutest keskkonnasõbralikest ning odavatest materjalidest ja tehnoloogiatest päikesepatareide rakendusteks, millega tegelevad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased. | füüsika, matemaatika, keemia |
| Molekulaarne jäljendamine- võimalused ja väljakutsed | Andres Öpik | Inseneriteaduskond | Keemilised sensorid, sealhulgas biosensorid, on omandanud analüütilises keemias kindla koha tänu pidevalt kasvavale nõudlusele kiirete, suure tundlikkuse ja selektiivsusega usaldusväärsete analüüsi meetodite järele. Nõudlus selliste meetodite järele on suur kiiresti arenevas kliinilises analüüsis, keskkonna seisundi jälgimisel ning paljudes teistes valdkondades. Vaatamata edusammudele moodsate biosensorite väljatöötamisel on täna siiski veel probleemiks looduslike bioloogiliste retseptorite füüsikaliste ja keemiliste omaduste ebastabiilsus. Üheks selle probleemi võimalikuks lahenduseks on bioloogiliste retseptorite asemel omadustelt oluliselt stabiilsemate sünteetiliste retseptorite väljatöötamine. Sünteetiliste retseptorite loomise võimaluseks on „molekulaarse jäljendamise“ tehnoloogia kasutamine. Molekulaarse jäljendamise tehnoloogia võimaldab polümeeri maatriksis tekitada spetsiifiliste sihtmolekulide „jäljendid“. Sellised „jäljendid“ valmistatakse polümerisatsiooni teel sihtmolekuli ja funktsionaalse monomeeri juuresolekul ning sellele järgneva sihtmolekuli eemaldamisega polümeeri maatriksist. | keemia |
| Päikeseenergeetika | Taavi Raadik/Erki Kärber | Inseneriteaduskond | Loengus tutvustatakse päikeseenergia olemust ja selle kasutusvõimalusi - ava kosmosest kuni maa alla välja, päikesepatareide tööpõhimõtet, päikeseenergeetika hetkeseisu ja tulevikuperspektiive. | füüsika, matemaatika |
| Intelligentsed ja tehnilised tekstiilid | Tiia Plamus | Inseneriteaduskond | Valge kangas asfaldi all, isesulavad niidid meditsiinis, telefoni akulaadija otse taskus... Need on vaid mõned näited erinevatest tehnilistest ja ka intelligentsetest tekstiilidest. Järjest enam kohtame tekstiilmaterjale meile harjumatutes keskkondades. Käesolev loeng annab ülevaate tekstiilmaterjalide erinevatest kasutusvaldkondadest. | keemia |
| Kasutatud rõivaste ja tekstiilijäätmete uus elu | Tiia Plamus | Inseneriteaduskond | Kas sinu vanadest teksadest on võimalik teha pehme ja mõnus kampsun? Kas lambavilla ja vanu tekke saab kasutada ka ehituses? Jah, see on võimalik! Käesolevas loengus käsitletakse tänapäeva tekstiili- ja rõivatööstuse suurimat probleemi - mida teha jäätmetega. Uuritakse koos põnevaid praktilisi näiteid ettevõtlusest Eestis ja mujal maailmas, kuidas toimub täpsemalt tekstiili- ja rõivamaterjalide ümbertöötlemine ning neile uue elu andmine. | keemia |
| Nanokiulised tulevikumaterjalid | Andres Krumme | Inseneriteaduskond | Öeldes „juuksekarva jämedune“ mõtleme tavaliselt ühte väga peenikest asja ehk siis kõige peenemat, mida suudame ette kujutada. Siiski tegelevad tänapäeva teadlased ja innovaatilised ettevõtted kiududega, mis on juuksekarvast sada korda peenemad, ehk siis nö. nanokiududega. Tavaliselt ei tehta seda mitte igapäevarõivaste arendamiseks vaid väga eriliste omadustega tekstiilmaterjalide loomiseks: ülimalt efektiivsed filtrid vedelike ja gaaside puhastamiseks peenosakestest, iseparanevad komposiitmaterjalid lennukites, superkondensaatorite materjalid mis peavad vastu kosmose ränkades tingimustes, mikroskoopilised juhtmed, sensorid, energia kogumise või salvestamise komponendid tarkades rõivastes, kasvusubstraadid naha- või muudele rakkudele asendamaks kahjustunud organeid. Loeng annab ülevaate enamlevinud nanokiudude valmistamise meetoditest ja põnevatest kasutusvaldkondadest. | keemia |
| Mis on plastid ja kuidas nendega toime tulla? | Andres Krumme | Inseneriteaduskond | Paljudel seonduvad sõnaga „plast“ esmalt keskkonnaprobleemid. Antud loengu eesmärgiks on plastide ehk polümeermaterjalide alast maailmavaadet laiendada ja pakkuda objektiivset lähenemist antud olulisele materjalide liigile. On selge, et plastide vale ja hoolimatu kasutuse tagajärjed on keskkonnas hoomatavad. Samas võib ka väita, et tänapäevane heaoluühiskond ei püsiks päevagi ilma plastideta. Seega on suurim väljakutse tulevikuks saavutada plastide ja keskkonna jätkusuutlik kooskõla. Teisalt on plastid erakordsed materjalid, mis võivad olla samaaegselt ja sarnase keemilise koostise korral nii tahked kui vedelad, nii haprad kui venivad, omada „mälu“ ja olla suhtelises skaalas tugevamad kui metallid. Ka on huvitav teada, et valdav polümeeride tootja ei ole mitte plastitööstus vaid meie emake loodus ehk millised jätkusuutliku arengu võimalused selles teadmises peituvad. | keemia |
| Ehitamise korraldamise areng ühiskonnas | Roode Liias | Inseneriteaduskond | Ehitamise korraldamine on arenenud koos inimühiskonna arenguga. Rahvasuus räägitakse ikka "ehitajast", samas on selle katustermini taga nii projekteerija, ehitusjuht, erinevad ehitustööde tegijad ja isegi kaasaegsed BIM-managerid. Loeng annab ülevaade sellest, et kes on kes ehituses. Saab ka ülevaate põhilistest meetoditest/abivahenditest, mida on kasutatud ja kasutatakse ehitustööde korraldamisel. | ajalugu, majandus, ühiskonnaõpetus |
| Geodeesia mõõdab maailma | Artu Ellmann | Inseneriteaduskond | Loeng tutvustab geodeesia, lihtsustatult maamõõtmise või täppismõõdistamise valdkonda. Näidatakse erinevaid mõõteseadmeid ja –meetodeid, kasutatakse spetsiaalseid kauguse, nurga ja koordinaatide mõõtmise seadmeid, tutvustatakse kaugseirelise (droonidelt, lennukitelt, satelliitidelt) mõõdistamise võimalusi. Arutletakse mõõdistusel saavutatava täpsuse üle, analüüsitakse millised on praeguse tehnoloogia täpsuse piirid. Võimalusel viiakse osa loengust läbi õues demona. | geograafia, matemaatika |
| Olulised ajaloosündmused ja ehitusmaterjalid | Eneli Liisma | Inseneriteaduskond | Loengus räägitakse, kuidas inimkond on kujunenud läbi aja, läbi mitmete oluliste sündmuste, mis on vorminud tänapäeva. Aga millest ehitati Berliini müür? Kuidas Colosseum tegelikult välja nägi? Miks Eesti linnused on valdavalt paekivist? Või milline oleks Narva linn, kui poleks II maailmasõja pommitust? Loeng sellest, et kuidas ajalugu ja ehitusmaterjalid koos arenesid. | ajalugu |
| Veekasutus koduses majapidamises, vee säästlik tarbimine | Karin Pachel | Inseneriteaduskond | Veetarve Eestis ja maailmas, veevaru, selle piisavus, veekasutus, säästliku kasutamise põhimõte, võimalused vee kokkuhoiuks. | keemia, bioloogia, geograafia, ühiskonnaõpetus |
| Vesi ja inimene | Alvina Reihan | Inseneriteaduskond | Maakera veeressurssidest, vesi - üheks põhjuseks tsivilisatsiooni arenguks, tähtsus inimeste elus, Eesti magevee varud. Jõe vooluhulk ja voolukiirus, milleks on vaja teada vooluhulka ja kuidas määrata, jõe hüdropotentsiaali määramine ja Eesti jõgede hüdropotentsiaali arvutamine, iga õpilane arvutab millisele jõele on otstarbekas ehitada hüdroelektrijaamu? | keemia, bioloogia, geograafia, ühiskonnaõpetus |
| Vesi ja keskkond (ka vene keeles) | Karin Pachel Alvina Reihan | Inseneriteaduskond | Vesi kui ökosüsteemi teenus, veevaru ja selle kasutamine, inimmõju veele, joogivesi ja veekvaliteet, veevarustuse ja kanalisatsiooni insenertehnilised lahendused. | keemia, bioloogia, geograafia, ajalugu |
| Eesti pinnavete kvaliteet ja kujunemise seaduspärasused | Enn Loigu | Inseneriteaduskond | Keemiline koostis. Vee kvaliteedi näitajad. Keemilist koostist mõjutavad looduslikud tegurid (kliima, aluspõhi, pinnakate, karst, äravool jt.). Veekvaliteedi näitajad: Gaasirežiim (lahustunud hapnik, pH); mineraalained; biogeensed; raskmetallid jt. Inimmõju ja vee kvaliteet. Survetegurid. Maakasutus. Kliimamuutuste mõju pinnavee seisundile. Vee kvaliteedi kujunemise iseärasused ja seaduspärasused Eestis. Veekaitse vajadus. Vooluvete seisundi hindamine. Vete seisundi üldhinnang Euroopas, mida tähendab: ülihea; hea; kesine; halb ja väga halb seisund? | keemia, bioloogia, geograafia |
| Ökoloogilise mõõdupuu otsinguil | Marija Klõga | Inseneriteaduskond | Loengu käigus püütakse mõõta Maa tervislikku seisundit ja käsitletakse järgmisi teemasid: ökoloogiline seljakott, ökoloogiline jalajälg, vee jalajälg, elava planeedi indeks jt. Õpilased praktiliselt leiavad kui suur on ja millest koosneb nende ökoloogiline jalajälg. | keemia, bioloogia, geograafia, füüsika |
| Voolamine ehitise sise- ja väliskeskkonnas | Janek Laanearu | Inseneriteaduskond | Hüdro- ja aeromehaanika CFD (Computational Fluid Dynamics) analüüs võimaldab selgitada (visualiseerida) nii õhu kui ka vee voolamist linnaruumis. Näiteks võib tuua vihmaga kaasneva vee ja õhu segunemise sademeveesüsteemis, mille tõttu võivad ilmuda üleujutused linnaalale. Samuti on võimalik ehitise sise- ja väliskeskkonnas määrata ventilatsiooni ja tuulega seotud õhukvaliteedi muutust ja temperatuurijaotust. See võimaldab hinnata ka hoone sisest soojusliku mugavust, õhu voolukiirust, õhu niiskust, süsihappegaasi sisaldust ning ruumi sisekliimat mõjutavaid tegureid. CFD analüüsi kasutatakse eeskätt projektides, mis nõuavad õhu- ja veevoolamise detailset selgitamist (visualiseerimist). CFD mudeli kasutamise teeb võimalikuks CAD (Computer Aided Design) projekteerimine ja IT lahendused. Õhu ja vee voolamise CFD modelleerimiseks võib kasutada nn väikeste kontrollmahtude meetodid VOF (Volume of Fluid). | füüsika, matemaatika |
| Meremüra allikad Läänemeres | Janek Laanearu | Inseneriteaduskond | Miks ei ole vee all kunagi vaikne? Meres on mitmed allikad, mis tekitavad müra. Meremüra allikad jagunevad looduslikeks ja inimtekkelisteks allikateks. Looduslikud allikad, mis muudavad meremüra tasemeid on näiteks tuul, lained, vihm, välk jm. Inimtekkelised meremüra allikad jagatakse peamiselt kaheks 1) pidevmüra allikad, milleks on näiteks reisi- ja kaubalaevad ja 2) impulssmüra allikad, milleks võib olla näiteks vaiade rammimine sadamate akvatooriumis. Neli aastat kestnud meremüra mõõtmiste projekti BIAS (Baltic Sea information of the acoustic soundscape) raames on kogutud veealuste helide salvestisi, et välja selgitada inimtekkelise müra tasemed Läänemeres. Liiga tugev veealune müra võib häirida mereliike. Näiteks mereimetajad kasutavad suhtlemiseks häälitsusi, mida müra võib maskeerida. Projekt BIAS eesmärgid on 1) veealuse müra mõõtmine Läänemeres, 2) müramõõtmiste ja signaali-töötluse metoodikastandardite koostamine, 3) GIS-mudeli koostamine müraallikate mõju planeerimiseks ja 4) laevaliiklusega kaasneva müra mõõtmine ja modelleerimine. Loeng tutvustab nii projekti tegevusi nagu meretööd ja mõõtmised, kui ka modelleerimistulemusi. | füüsika, matemaatika |
| Miks me ei kuku läbi põranda? | Ene Pähn | Inseneriteaduskond | Tugevuseõpetuse ajalugu ja tänapäev - tugevusõpetuse ja elastsusteooria sünd; miks konstruktsioonid taluvad koormusi; tahke keha elastsed omadused; konstrueerimine ja ohutus; survele töötavad konstruktsioonid ning tõmbele ja paindele töötavad konstruktsioonid. | füüsika, matemaatika |
| Füüsiline modelleerimine – laborist reaalsusesse | Ivar Annus | Inseneriteaduskond | Loengus antakse ülevaade, miks ja millal on vaja kasutada füüsilist modelleerimist ning millega peab arvestama, et mudeli peal saadud tulemused kirjeldaksid reaalses elus esinevaid protsesse. Loeng on üles ehitatud interaktiivsetele näidetele (näit Tallinna laululava mudel, hüdrotehniliste ehitiste mudelid jms) ning loengu käigus tutvustatakse TTÜ hüdromehaanika labori kaasaegse seadmepargi võimalusi. | füüsika, matemaatika |
| Kuidas hinnata keskkonnamõjusid toote elutsüklist? (ka vene keeles) | Viktoria Voronova | Inseneriteaduskond | Loeng koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoorias õpilastele selgitatakse, kuidas on võimalik hinnata keskkonnamõjusid toote olelusring ning miks see on nii tähtis tänapäeval. Praktilises osas õpilased jagatakse rühmadeks ning iga rühm koostab erinevate toodete olelusringe, kus arvestab vajalikud ressursid, transporti, emissioone ning kasutatud toote utiliseerimisvõimalusi. Tunni lõpus teeb iga rühm väikese ettekande. | keemia, geograafia, füüsika |
| Veetehnika inseneri tööpõld | Argo Kuusik | Inseneriteaduskond | Natuke õppimisest, natuke töövõimalustest ning siis näitaks ühte reaalset eramaja septiku ja imbväljaku ehitusprojekti. Näitaks ka üht reaalset kalapääsu projekti. Sellisel juhul õpilased näevad, et töö on mitmekülgne ja tööpõld avar. Kui ilmnevad uued keskkonna probleemid, siis inseneri ootavad uued väljakutsed uute tehniliste lahenduste leidmiseks. | füüsika, keemia |
| Arukate masinate mudel (loeng + praktiline osa) | Veroonika Shirokova | Inseneriteaduskond | Ehitatakse autode või autode juhtimiseks vajalikke mudeleid montaaži plaadil, kasutades erinevaid elektroonika komponente (juhtimispuldid, väravad jt) | matemaatika |
| Energiast, elektrienergiat ja selle säästmisest (loeng + praktiline osa) | Veroonika Shirokova | Inseneriteaduskond | Räägitakse elektrist, rohelisest energiast, kuidas seda energiat saab kätte (päikesepatarei, tuulegeneraatorid). Praktiline osa: kontrollitakse milliseid lambid säästavad rohkem energiat ning on koduseks kasutamiseks vajalikud | matemaatika, füüsika |
| Energia moodne kättesaamise viis (loeng + praktiline osa) | Gennadi Arjassov | Inseneriteaduskond | Energia kasutamine, mis on saadud inimeste erinevate liigutuste käigus. Räägitakse kuidas saab nt mobiiltelefoni laadida liikudes käega/jalaga/kõndides jne | matemaatika, füüsika |
| Milline on mõõtmiseks tulenev kasu? | Tatjana Baraškova/Jevgenia Šmõreitšik | Inseneriteaduskond | Räägitakse mõõtmisest, mõõtmise täpsusest, milleks on mõõtmist vaja. Praktilised näited: kuidas täpselt määrata auto kiirust spidomeetrit mitte kasutades. Räägitakse milliseid tarkvara pakette saab kasutada erinevate füüsikaliste suuruste määramiseks | matemaatika, füüsika |
| Keskkonnatervis- kuidas mõjutab keskkond inimest | Tarmo Koppel | Majandusteaduskond | Õpime hindama keskkonna tervislikkuse tegureid ning analüüsima nende seoseid inimese füüsilise ja vaimse heaoluga. Selgitame kuidas mõjutavad õppimisvõimet erinevad keskkonnastressorid. Elektromagnetväljad, valgustus, müra, sisekliima, nanoosakesed. Haige maja sündroom. Demonstratsioonid | bioloogia, füüsika, informaatika |
| Kuidas turvaliselt kasutada arvutit- ergonoomika | Tarmo Koppel | Majandusteaduskond | Õpikoha ergonoomilise kujundamise põhimõtted. Sundasendid ja valud kehas. Väsimus ja stress. Arvutikasutaja produktiivsust ja tervist mõjutavad tegurid. Arvutist lähtuv elektromagnetväli. Kaasaegsed tehnilised lahendused arvutitööga seotud terviseriskide minimeerimisel. Demonstratsioonid | bioloogia, füüsika, informaatika |
| Economic reforms and results in Estonia | Karsten Staehr | Majandusteaduskond | This lecture focuses on the reforms implemented in the former communist countries after 1991 and the results obtained. Which reforms did the post-communist countries implement? Is democracy a hindrance for economic reforms or is it an advantage? How did the Estonian reforms compare with reforms in other post-communist countries? How did the reforms affect the economy in Estonia and elsewhere? Are more reforms needed? | majandus |
| Public finances and government debt crises in Europe | Karsten Staehr | Majandusteaduskond | This lecture discusses the causes and consequences of the European government debt crises that started in 2008. How has public finances developed across European countries since the 1990s? What is a government debt crisis? Why do debt crises occur? Why were some countries hit by a government debt crisis and not others? What the Stability and Growth Pact and what is the Fiscal Compact? Can future debt crises in Europe be avoided? | majandus |
| Economic development in Estonia | Karsten Staehr | Majandusteaduskond | This lecture considers how the Estonian economy has performed since 1995. How has production and income changed over the last two decades? What has happened to employment and unemployment? Why was economic growth so rapid before the global financial crisis? Why did Estonia and the other Baltic states experience so large output declines during the crisis? What are the prospects for renewed rapid growth in Estonia? | majandus |
| Raha rollist ühiskonnas | Peeter Luikmel | Majandusteaduskond | NB! Loeng broneerida ette vähemalt 1 kuu | majandus, ühiskonnaõpetus |
| Käitumuslik rahandus- kuidas psühholoogia mõjutab investeerimisotsuseid? | Peeter Luikmel | Majandusteaduskond | Lisaks ratsionaalsele kaalutlusele nii igapäevastes kui ka investeerimisotsuses astub otsustamisel tegevusse ka meie inimlik pool. Suurimad kahjumid investeerimises ei ole sugugi alati põhjustatud halvast õnnest või teadmiste puudumisest. Emotsionaalsus pole võõras ka professionaalidele. See lühiloeng aitabki pisut avada rahanduse ja psühholoogia ühisosi, millest võib kasu olla enda ja teiste vigade investeerimisotsuste tagamaade mõtestamisel. Loengu ära kuulamine ei garanteeri, et kõik järgmised investeerimisotsused edukaks kujunevad! NB! Loeng broneerida ette vähemalt 1 kuu | majandus |
| Viimastest majandusarengutest maailmas ning Eestis | Peeter Luikmel | Majandusteaduskond | NB! Loeng broneerida ette vähemalt 1 kuu | majandus |
| Kliima eile, täna ja homme | Siim Veski | Loodusteaduskond | Tunnis arutleme kliima üle, sest selleks, et teada, kuidas muutub kliima tulevikus, peame me tuginema minevikus toimunud kliimasündmustele. | geograafia |
| Kliimamuutused ja vandenõuteooriad | Merlin Liiv | Loodusteaduskond | Mis on kliima, kliimavöötmed ja nende kujunemine. Kasvuhoonegaasid- võtmeelement kliimamuutustes. Kliimamuutused- globaalne vandenõuteooria või looduslik protsess, argumendid nii pooldajatelt ja vastastelt. Tulevikustsenaariumid. | bioloogia, geograafia |
| Jääajad- kuidas on elada jahenevas maailmas? | Siim Veski | Loodusteaduskond | Maa on jahtunud viimased 50 miljonit aastat- kas ja kuidas on inimene seda trendi muutnud? Milline on olnud jääaegade roll maailma ja elu arengus? | geograafia, bioloogia |
| Eesti põhjavesi ja selle kujunemine- tänapäevastest sademetest jääaegadeni | Joonas Pärn | Loodusteaduskond | Mis on põhjavesi, kuidas seda uuritakse ning miks see on oluline? Kuidas on kujunenud just Eesti ala põhjavesi? Eesti jääaegne liustikutekkeline põhjavesi on ainulaadne terves Euroopas ja eriline kogu maailmas, sest lähim koht, kus liustikulist päritolu põhjavett leida võib on Põhja-Ameerika. | geograafia |
| Ürginimene ja looduskasutus | Siim Veski/Anneli Poska | Loodusteaduskond | Millal ja kuidas hakkas muistne eestlane mõjutama teda ümbritsevat looduskeskkonda. Loodusteaduslik vaade arheoloogilistele sündmustele. | bioloogia, geograafia |
| Inimene ja mitmekesisus- viimane väljasuremine | Anneli Poska | Loodusteaduskond | Tänaseks on 98% kõikidest eksisteerinud liikidest välja surnud. Kas inimene on põhjustamas viimast suurt väljasuremist? | bioloogia |
| Läänemere seisukord- vaade meremudadesse | Tiiu Alliksaar | Loodusteaduskond | Soome lahel läbiviidud merepõhja uuringud näitavad kui reostunud on meie kodulaht. | bioloogia, geograafia |
| Eesti pinnakate (setted ja pinnavormid) | Tiiu Alliksaar | Loodusteaduskond | Miks Põhja-Eesti jõed on enamasti kõik loode-kagu suunalised? Kuidas on tekkinud oosid ja voored? Kust tulevad ja kuhu lähevad mereliivad ja palju muud. | geograafia |
| Järved kui ajalooõpikud- mis toimus minevikus ja mida võib tuua tulevik | Anneli Poska/Atko Heinsalu | Loodusteaduskond | Kuidas järved infot salvestavad, mis meetodite abil info settest kätte saab, kuidas tulemusi tõlgendada? Näiteid nii Eestist kui mujalt + video "Järvemuda raamat." | geograafia |
| Kuidas tekkis Läänemeri | Siim Veski/Jüri Vassiljev | Loodusteaduskond | Läänemere areng selliseks millisena näeme seda täna. Ürg-Läänemeri, Eridanos ja Ürg-Neeva, Jääaegade mõju, külmast mageveelisest jääjärvest saab toitainerikas sisemeri. | geograafia |
| Taimede elurikkuse ajalugu | Triin Reitalu | Loodusteaduskond | Elurikkuse mõiste ja erinevad viisid selle kirjeldamiseks. Evolutsioon kui elurikkuse tekitaja. Millised piirkonnad on maailmas kõige mitmekesisemad ja miks? Kus on Eestis kõige suurema mitmekesisusega alad? Kuidas elurikkus ajas muutub? Milleks elurikkus meile hea on? | bioloogia, geograafia |
| Kuidas lugeda kivist raamatut? | Olle Hints | Loodusteaduskond | Loeng annab ülevaate kuidas geoloogid mineraalidesse ja kivimitesse talletunud informatsiooni analüüsivad, geoloogilist aega mõõdavad ning Maa ja elu arengulugu dešifreerivad. Loengus tuuakse praktilisi näiteid Eesati loodusest ning Eesti teadlaste töölaualt. Kooli huvi korral on võimalik programmi lisada tutvumine põnevate kivimite ja mineraalidega (30 min loeng + 15 min praktika). | geograafia |
| Maapõue uurimine mudelite ja modelleerimise abil | Kristjan Urtson | Loodusteaduskond | Ülevaade sellest, miks ja kuidas kasutada Maa sisemuse ja seal toimuvate protsesside uurimisel tänapäevaseid meetodeid nagu arvuti- ja analoogmodelleerimine. | geograafia |
| Miks nafta hind muutub? | Rutt Hints | Loodusteaduskond | Kuidas on omavahel seotud nafta hind, põlevkivi ja kildgaas? Ebatraditsiooniliste põlevmaavarade võidukäigust geoloogi pilguga. | geograafia |
| Maapõueressursid: vaadates tulevikku | Rutt Hints | Loodusteaduskond | geograafia | |
| Kaevandamine- ohud, kasu ja riskide vähendamine | Mall Oru | Loodusteaduskond | Milliseid maavarasid ja kui palju Eestis kaevandatakse. Õpilased leiavad ja kannavad ise kaardile peamised kaevandusalad. Koos kirjeldame kaevandamisega seonduvaid keskkonnariske (vesi, õhk, müra, tulm jne). Kas ja kuidas peaks kaevandamisel arvestama kogukonna soovidega. Õpilased pakuvad keskkonna kaitse seisukohast erinevaid alternatiive, mida koos arutletakse. | geograafia |
| Vulkaanid maailmas ja vulkanismi jäljed Eesti kivimites | Tarmo Kiipli | Loodusteaduskond | Vulkaanide levik maailmas ja selle levikupildi geoloogilised põhjused. Suuri vulkaanipurskeid ajaloost ja nende mõju keskkonnale ja inimesele. Vulkanismi jäljed Eesti kivimites ja nende tähtsus geoloogiateadusele. | geograafia, füüsika |
| Maavärinad ja vulkaanid | Heidi Soosalu | Loodusteaduskond | Kuidas maavärinaid mõõdetakse? Kust saavad alguse Eesti väiksed maavärinad? Millal toimub järgmine maavärin ja kus kohas see aset leiab? Kas ja millal toimuvad maavärinad Eestis? Õppejõud näitab tunnis praktiliste õppevahenditega vulkaanide tegevust ja kaldeera tekkimist. | geograafia, füüsika |
| Eesti kui meteooride märklaud | Siim Veski | Loodusteaduskond | Ülevaade Eesti meteoriidikraatritest põhirõhuga Kaali kraatväljale. Teooriad, müüdid ja tegelikkus. | geograafia, füüsika |
| Metallid ja mittemetallid looduses | Rutt Hints/Tarmo Kiipli | Loodusteaduskond | Tuntumad metallid ja mittemetallid looduses. Loeng sisaldab praktilist mineraalide tundmist (võtame kaasa mineraale oma geokollektsioonidest). | keemia |
| Rakendusfüüsika õppekava infotund | Raavo Josepson | Loodusteaduskond | Infotunni eesmärgiks on tutvustada TTÜ rakendusfüüsika bakalaureuse õppekava. Juttu tuleb õppekava sisust, võimalustest nii õppides kui ka peale õpinguid ning antakse soovitusi tulevastele tudengitele nii vilistlaste kui ka hetkel õppivate tudengite poolt. Lisaks õppekava sisule selgitatakse ka füüsika valdkonna vajalikkust igapäevaelus ja näidatakse erialaseid katseid. | füüsika, loodus |
| Kas mikrovetikad on kohastunud oma elupaigaga? | Sirje Sildever | Loodusteaduskond | Kes on mikrovetikad ja milles seisneb nende olulisus (teemad: fotosüntees, toiduahelad, mereökosüsteemid), mis on kohastumus ja mida see endaga kaasa toob (teemad: looduslik valik, liikidevaheline ja liigisisene konkurents), kuidas testida, kas mingi liik on kohastunud oma elupaigaga (teaduslike eksperimentide ülesehituse tutvustamine ühe mikrovetika liigi näitel). | bioloogia |
| Puhas vesi – kas tehnoloogide mission impossible? (ka vene keeles) | Inna Kamenev Marina Trapido | Loodusteaduskond, inseneriteaduskond | Loengu antakse ülevaade teemadel: mis on puhas vesi?; kauaks puhast vett jätkub?; tehnoloogia arengu mõju veevarudele viimase saja aasta jooksul; kliima muutuste mõju veevarudele; pudelivesi vs kraanivesi; veetehnoloogide võimalused ja vahendid täna, XXI sajandi algul ja tulevikus ning kas ühiskond on valmis oma hoiakuid vee osas muutma? | keemia, geograafia |
| Kulumiskindlate materjalide ja pindete uurimine, kasutamine ning arendus | Priidu Peetsalu Priit Kulu | Inseneriteaduskond | keemia, füüsika | |
| Elektrisüsteem | Paul Taklaja | Inseneriteaduskond | füüsika | |
| Elektrituru toimimise põhimõtted ja elektrituru avamine Eestis | Hardi Koduvere | Inseneriteaduskond | Loengu käigus tehakse selgeks elektrituru toimimise põhimõtted: miks on avatud elektriturg kasulik ja kuidas see toimib. Vaadeldakse elektrituru aspekte nii elektritarbijate kui tootjate vaatevinklist ning uuritakse kust tekib elektri turuhind ning millistest teguritest see sõltub. Kirjeldatakse rahvusvahelise Põhjamaade elektrituru toimist ning Eesti olukorda sellel turul. Uuritakse ka elektrituru täielikku avanemist Eestis ning selle mõju elektrisüsteemile. NB! Loengut saab tellida alates 2017.a. | füüsika |
| Elektri tootmise hind ja mõju keskkonnale | Hardi Koduvere | Inseneriteaduskond | Loengus käsitletakse elektri tootmise kulusid elektrijaamades, et tarbijatele elektrienergiat toota. Võrreldakse erinevat tüüpi elektrijaamade maksumusi ja kulusid nende tööle panemiseks ning kululiikide erinevusi. Eestis asuvate elektrijaamade baasil antakse ka lühiülevaade elektrijaamade mõjust keskkonnale. NB! Loengut saab tellida alates 2017.a. | füüsika |
| Eesti energeetika minevik, olevik ja tulevikuvisioonid | Hardi Koduvere | Inseneriteaduskond | Loeng tutvustab elektrienergia tootmise ajalugu Eestis. Vaadeldakse Eesti esimesi elektrijaamasid ning süsteemi järk-järgulist arengut tänapäevani. Uuritakse, millest toodetakse elektrienergiat Eestis praegu ning millised võiksid olla tulevikusuunad. Vaadeldakse nii Eesti energiasektori trende kui ka potentsiaalseid tulevikutehnoloogiaid. NB! Loengut saab tellida alates 2017.a. | füüsika |
| Elektriautod (ka vene keeles) | Anton Rassõlkin | Inseneriteaduskond | Loeng vastab küsimusele, mis on elektriauto ja mitu elektriautot on meil 10 aasta pärast, kui praegu on neid juba üle 1000 meie teedel vuramas. Vaadetakse elektriautode mudeleid, pikendatud sõiduulatusega ja hübriid elektriautosid. Arutatakse elektriauto plusse ja miinuseid. | füüsika |
| Kuidas me värve tajume? Valgus ja -allikad, värvid ja nende hindamine | Toivo Varjas | Inseneriteaduskond | Loeng annab ülevaate, millist infot värvid kannavad. Miks on värvid olulised igapäevaelus? Loeng vastab küsimustele: Mis on valgus?; Nähtav spekter?; Kuidas me tajume vastavas valguses värve enda ümber?; Ajalooline ülevaade valgusest ja värvide hindamisest.; Miks ja millega on vaja värve mõõta? Valgusallikad ja nende areng. Leedvalgustid ja kaasaegne mõõtetehnika valgustuse mõõtmiseks. Energiasääst ja ohutus õige valgustuse valikuga. Näited Eestis teostatud projektidest. NB! Võimalik on saada loenguid ka teemadel: Valgustuse uudsed mõõtmise võimalused ja mõõtetehnika; Välisvalgustus. Leedvälisvalgustus, leedekraanid ja turvaline linnakeskkond. | füüsika, keemia, matemaatika |
| Kuidas töötab Internet? | Ivo Müürsepp | Infotehnoloogia teaduskond | Mis on internet, milline on interneti ajalugu, kuidas on ta ülesse ehitatud ja miks just selliselt. Internet kui kihiline kook. Kuidas leiavad andmed oma tee läbi võrgu? Küberrünnakud ja küberturvalisus, krüpteerimine. Internet hüppab õhku, traadita internet ja mobiilinternet. Tehisintellekt, kas Internet ärkab kunagi ellu? | informaatika, matemaatika, füüsika |
| Elektromagnetiline kiirgus: kuidas mõjutavad olmevahendid meie igapäevast elu? | Ivo Müürsepp | Infotehnoloogia teaduskond | Mis on elektromagnetkiirgus, kas sellel on inimesele mingit kahjuliku mõju ja kui, siis millistel tingimustel? Kas elektrotundlikkus on reaalne asi või enesepettus? Kuidas ennast elektromagnetkiirguse eest kaitsta ja kas müügilolevatest vahenditest on selleks kasu. Mis on notseebo efekt, kes oli tark hobune Hans, miks on topeltpime parem kui pime, alatuid kapitalistlike müüginippe ja palju muud. | informaatika, füüsika |
| Trigonomeetria ja muusika | Ivo Müürsepp | Infotehnoloogia teaduskond | Kuidas on matemaatika ja trigonomeetria seotud helide imelise maailmaga? - mis on heli (siinus ja koosinus)?; mille järgi me aru saame, millist nooti mängitakse?; kuidas me saame arvu, kas sama nooti mängitakse klaveril või flöödil, ehk kuidas tekib pilli kõla? (siinuste ja koosinuste summa)?; kuidas saab inimese häält „peenemaks“ või „jämedamaks“ muuta? (argumentide summa ja vahe koosinuse valem) ning kuidas muuta helid nähtavaks? (ilma psühhotroopseid aineid kasutamata). | matemaatika, muusika |
| Valelik kuningas | Ivo Müürsepp | Infotehnoloogia teaduskond | Öeldakse, et oma silm on kuningas, aga tegelikult ei tasu oma nägemist liiga palju usaldada. Loengus käsitletakse inimese nägemis- ja kuulmissüsteemi vigu ehk kuidas aju nendelt saadud signaale tõlgendab ja kuidas seda kõike saab ära kasutada infotehnoloogia praktilistes rakendustes. Teemadena leiavad käsitlust: kuidas inimene näeb värve; kuidas ainult kolme värvi (punane, sinine ja roheline) kasutades luuakse meile illusioon värvidest; kuidas saab projektoriga valgele ekraanile musta teksti kuvada; kuidas töötab 3D kino; miks on MP3 fail palju väiksem, kui eeldada võiks. Loengu läbiviimiseks on vajalik videoprojektor ja arvutikõlarid. | informaatika, psühholoogia, füsioloogia |
| Kosmosetehnoloogia kui teadmiste piiri nihutaja | Ivo Müürsepp | Infotehnoloogia teaduskond | Kus algab kosmos ja mida sealt otsida. X-auhinnad, võidujooks kuule, kosmoseturistid ja kosmosehotellid. Kaevandused kuul, kui palju maksab üks asteroid? Päikesepurjed ja võrgud. Tuhendekilomeetrine teleskoop. Kas oleme üksi, kuidas nende teistega ühendust saada? Eesti koht kosmoses, TTÜ tudengisateliidi ehitus. | informaatika, füüsika |
| Helitehnika ja akustika | Sander Ulp | Infotehnoloogia teaduskond | Mis asi on mp3? Kuidas muudetakse digitaalne informatsioon arvutis/nutitelefonis heliks ja vastupidi? Kuidas hinnatakse helikvaliteeti ja mida peaks heliseadmete valimisel silmas pidama? Loengus vastatakse nendele küsimustele ning käsitletakse heli lindistamisest kuni selle taasesitamisteni seotud helitehnikat. Samuti antakse ülevaade ruumide akustikast ja heli levimisest ruumides. | muusika, informaatika, füüsika, matemaatika |
| Raadiovõrgud meie ümber | Sander Ulp | Infotehnoloogia teaduskond | Mis asi on WiFi ja kuidas see töötab? Mis on need G-d (2G, 3G, 4G jne) mobiilvõrkudes ja mille poolest need erinevad? Kuidas töötab digiTV? Need küsimused ja paljud muudki küsimused saavad vastatud loengu jooksul, kus vaadatakse, mis on raadio signaalid ja kuidas töötavad erinevad raadiovõrgud. | muusika, informaatika, füüsika |
| Multimeedia | Sander Ulp | Infotehnoloogia teaduskond | Kuidas töötab Youtube? Loengus tutvustatakse multimeediumi (video, audio, tekst jms) edastamise süsteeme tänapäeva andmevõrkudes. Vaadeldakse video sisu loomist kuni edastamiseni tänapäevaste teenuste (Youtube, digitv) näitel. Alustatakse digitaalsest kaamerast video informatsiooni salvestamisest ning lõpetatakse video lõppkasutaja monitoril/televiisoril kujutamisega. | muusika, informaatika |
| Kes on maastikuarhitekt? | Ülle Grišakov | Inseneriteaduskond | Loengu eesmärk on selgitada maastikuarhitekti erialale iseloomulikke väljakutseid ja tööülesandeid läbi konkreetsete haljasalade näite. | geograafia |
| Millega tegeleb välisruumi disainer? | Kristi Grišakov | Inseneriteaduskond | Loengu eesmärk on tutvustada ehitatud keskkonna kujunemist mõjutavaid tegureid ja peamisi probleeme. Selgitada erinevate erialade (arhitekt, planeerija, ametkonnad, erasektor) rolli ja ülesandeid meie keskonna kujunemisel. | geograafia |
| Kuidas mõelda tulevikust ja õppida seda planeerima? | Kristi Grišakov | Inseneriteaduskond | Loengu eesmärk on tutvustada tunnustatud analüüsimeetodit "stsenaariumiplaneerimine", mis lihtsustab oluliste eesmärkide seadmist ja otsuste tegemist nii oma igapäevaelus kui ka tulevase eriala valikul. | karjääriõpetus, ühiskonnaõpetus |
| Külmatehniku väljakutsed merel ja maal | Andrei Mozessov | TTÜ Eesti Mereakadeemia | Kliimaseadmed on kasutusel kõigis kaasaaegsetes kontori-ja eluhoonetes, kaubanduskeskustes ja äripindadel, samuti gaasitankeritel, külmutus- ja kruiisilaevadel. Millega tegeleb külmutusseadmete mehaanik nii merel kui maal? | füüsika, matemaatika |
| Merendus kui kaasaaegse rahvusvahelise kaubanduse vundament | Tõnis Hunt | TTÜ Eesti Mereakadeemia | Loeng räägib merenduse rollist rahvusvahelises majanduses, kaupade transpordist, merelogistikast ja maailma suurimatest sadamatest. | geograafia, majandus |
| Merekultuur ja mereajalugu | Rein Albri | TTÜ Eesti Mereakadeemia | Loeng käsitleb mereajalugu ja merekultuuri. Vastavalt huvile saab loengu kujundada näiteks merega seotud traditsioonidest ja uskumustest või meremehe vormi kandmise korrast. | ajalugu |
| Tehnikateadmistega meremees – miks valida laevamehaaniku elukutse? | Heino Punab | TTÜ Eesti Mereakadeemia | Loeng annab ülevaate, millega laevamehaanik tegeleb, milliseid eeldusi see amet nõuab ning mis on laevamehaaniku elukutse eelised ja karjäärivõimalused. | füüsika, matemaatika, geograafia |
| Kalad vees, tootmisel ja taldrikul | Loreida Timberg | TTÜ Eesti Mereakadeemia | Loeng annab ülevaade kalanduse sektorist, maailma kalatarbimisest, kalakasvatusest ja kalapüügist kuni kala töötlemise ja erinevate kalatoitude valmistamiseni. | geograafia, keemia, bioloogia |
| Veealused mõõtmised ehk pilguhetk hüdrograafi maailma | Inga Zaitseva-Pärnaste | TTÜ Eesti Mereakadeemia | Loeng räägib veeteede märgistamisest, hüdrograafi elukutsest, veealuste mõõtmiste teostamisest ja mõõteriistadest. | geograafia |
| Meresõit tänapäeval | Anatoli Alop | TTÜ Eesti Mereakadeemia | Loengul on tehniline ja üldhariduslik osa. Tehnilises osas räägitakse sellest, miks laevad veepinnal püsivad, kuigi on enamjaolt rauast tehtud, antakse lühiülevaate laevade tehnilise ja tehnoloogilise arengu ajaloost ning jõutakse tänapäeva laevadeni, kirjeldades nende tüüpe, otstarvet, eriomadusi. Teises osas tutvustatakse merevedude rolli maailma ja riikide majanduses, räägitakse laevanduse töö korraldamise põhivormidest, meremehe elukutse omapärast. Loeng ei ole vaid teoreetiline, vaid selle käigus kirjeldatakse reaalse elu juhtumeid ja palutakse lahendada lihtsaid ülesandeid. | füüsika, ajalugu |
| Kasutusmugavus: Milline disain on meile meeldiv ja miks? (ka vene keeles) | Jekaterina Tšukrejeva | Infotehnoloogia teaduskond | Miks meie valime just sellise toote? Miks on väga tähtis, et toodet oleks lihtne kasutada? Väga tihti juhtub, et meie valime toode disaini pärast. Tänapäeval on kõik vahendid võimsad ja oskavad palju asju teha. Kui saame aru, kuidas toodet kasutada, siis on meil hea tuju ja meie tahame seda toodet kasutada ka edaspidi. Sellest, kuidas sünnib disain ja miks on see nii tähtis, saate teada selles loengus. NB! Loengut saab tellida alates 2017.a kevadest. | informaatika |
| Kuidas teha süsteemide testimist huvitavamaks? (ka vene keeles) | Jekaterina Tšukrejeva | Infotehnoloogia teaduskond | Kas teil on kunagi tekkinud tahtmine teha programm katki? Mis juhtub, kui ma sisestan andmed programmi? Kas programm katki läheb? Kui palju vigu on selles programmis? Kas teadsite, et Google maksab hea raha oma toodetes vea leidmise eest? Loeng räägib sellese, et kuidas teha tarkvara testimist huvitavamaks ja kuidas avaldada enda jaoks vigade maailm. NB! Loengut saab tellida alates 2017.a kevadest. | informaatika |
| Arvuti lugu | Jaan Raik | Infotehnoloogia teaduskond | Juttu tuleb meid ümbritsevatest nutiseadmetest ja arvutitest. Tänapäeval on nad kõikjalolevad ja enesestmõistetavad. Kuid see pole alati olnud nii. Kuidas sellise kõrge tehnikatasemeni on jõutud ja mis meid tulevikus võib oodata, sellest räägibki loeng "Arvuti lugu". | informaatika, ajalugu, matemaatika |
| Mis seal arvuti sees ikkagi on ja miks see nii on... | Peeter Ellervee | Infotehnoloogia teaduskond | Seda, et arvutis on protsessor ja mälu, teavad kõik. Millest on aga tehtud protsessor ja millest on omakorda tehtud protsessori osad? Ja miks nad on just sellised, nagu nad on? Loeng räägibki sellest, kuidas elektronidest saavad bitid. | informaatika |
| Eneseteadlikud küberfüüsikalised süsteemid | Kalle Tammemäe | Infotehnoloogia teaduskond | Loengus arutletakse seadmete üle, mis on oma intellektuaalse taseme poolest võrreldavad putukatega. Evolutsioon on neist teinud meistrid märkamaks ohtusid ja samas peavad putukad oma lühikese elu jooksul täitma keerulisi oma bioloogilisest missioonist tulenevaid ülesandeid, seda vägagi muutlikus maailmas. Kas inimese poolt loodavad seadmed muutuksid kasutajale mõistetavamaks ja töökindlamaks kui nad võtavad üle mõned putukatele omased käitumismallid? Hälvete märkamine seadme enda töös ja väliskeskkonnas, häiritustele reageerimine, kohanemine muutliku füüsikalise keskkonnaga ja kasutaja harjumustega. Loengu käigus viidatakse nii tehisintellekti kui ka neuropsühholoogia alastele uurimustele. | informaatika, bioloogia |
| Arvutisüsteemid meie ümber (ka vene keeles) | Aleksander Sudnitsõn | Infotehnoloogia teaduskond | Trendid arvutisüsteemide arengus. IT arengust ajendatud muutused ühiskonnas ja tööhõives. Küber-füüsikalised süsteemid. Rikked, tõrked, eksimused ja õnnetused. Mida õpitakse koolis? Mida saab õppida TTÜ IT teaduskonnas. Teadustöö TTÜ IT teaduskonnas. | informaatika |
| Teadus nanoelektroonika "kalade" ja "jõnksude" vastu (inglise ja vene keeles) | Maksim Jenihhin | Infotehnoloogia teaduskond | Loengus räägitakse kuivõrd karmideks teaduslikeks ja insenertehnilisteks väljakutseteks on gigamõõtkavaliselt integreeritud nanoelektroonika süsteemide korrektne disain ja kvaliteetne tootmine ning mil viisil TTÜ teadlased neile vastavad. "Kalade" ja "jõnksude" hulgas on kosmose radiatsioon, nanoelektroonika vananemise fenomen ja keerukad vead nanoelektroonika kiipide modelleerimisel ning tootmisel. | informaatika |
| Pöörisvoolud: Induktsioonpliidist ja juhtmeta laadijast impedants-tomograafiani | Olev Märtens | Infotehnoloogia teaduskond | Elektromagnetilist induktsiooni ja sellega seotud pöörisvoolusid kasutatakse näiteks Induktsioon-pliitides ja -ahjudes ning juhtmeta laadijates. Võib-olla vähem on tuntud selle nähtuse kasutamine mõõtetehnikas, nii metall-objektide (näiteks mündituvastus) mõõtmisel või ka hoopis meditsiinis impedants-tomograafia rakendustes. Taoliste lahenduste arendus põhineb põneval füüsikal, matemaatikal, elektroonikal, signaali- ja pilditöötlusel ning IT lahendustel. | matemaatika, füüsika, informaatika |
| Miks on oluline õppida reaalaineid? - Elektroonika õppimise võlud ja valud | Reeno Reeder | Infotehnoloogia teaduskond | Arutleme selle üle, kas ja miks peaks õppima tundma elektroonikat kui kogu tänapäevase info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna alust - kõik arvutid, nutitelefonid, tahvelarvutid, WiFi-ruuterid jms baseeruvad elektroonikal. Sellest tulenevalt jõuame kindlasti küsimuseni, miks on oluline õppida loodusteadusi ja reaalaineid. Uurime, kas elektroonika on tegelikult imelihtne või on tegemist ikkagi keerulise teadussuunaga. Sügavamalt uurides näeme, et see ei olegi nii lihtne, kui esmapilgul tunduda võib, kuid kas kõik peakski elus lihtne olema? Edu ei tule alati lihtsalt. Aga on võimalik alustada lihtsalt, järk järgult arenedes kuni ülimalt võimsate asjadeni välja. Ja lõpuks luua tehnikavaldkonnas seda, mida varem ei eksisteeri. | matemaatika, füüsika, informaatika |
| Milleks on kasulik inseneritarkus ehk ülesandeid elust, mille lahendamist koolides ei õpetata | Martin Jaanus | Infotehnoloogia teaduskond | Koolides ja ka ülikoolides käsitletakse tänapäeval enamuses "pastakast välja imetud ülesandeid". Reaalne elu annab meile üsna sarnased ülesanded, mille lahendamise käigus ei tule pähegi koolitarkust kasutada. Näide: Kui kõrgele minimaalselt saab paigutada satellidivastuvõtutaldrikut, kui satellidi tõusunurk on 22,5 kraadi ja umbes 30 meetri kaugusel on ca 15 meetrised kuusepuud. | matemaatika, füüsika, informaatika |
Andmekaevandamine, andmed ja mida neist õppida saab? NB! Loengut saab tellida alates 2018.a | Kadri Umbleja | Infotehnoloogia teaduskond | Kuidas jõuab sinuni just pakkumine tootele, millest sa ka päriselt huvitatud oled? Kuidas suudavad firmat ette aimata muutusi ja teha õigeid otsuseid? Paljud süsteemid koguvad väga mitmekülgset infot oma kasutajate kohta ning andmekaevandamine on teadusharu, mis võimaldab neist suurtest andmetest välja lugeda mimtekülgset informatsiooni. Loeng annab ülevaate andmekaevandamise võimalustest ning miks ja kuidas seda kasutada otsuste tegemisel. | majandus |
Digitaalsed pildid NB! Loengut saab tellida alates 2018.a | Kadri Umbleja | Infotehnoloogia teaduskond | Kuidas pilte digitaalselt salvestatakse? Kuidas pilti ekraanil näidatakse või välja trükitakse? Kuidas fotoaparaat või telefon pilti teeb? Mida nende piltidega edasi teha saab? Antud loengus antakse õpilastele ülevaade digitaalsetest piltidest, jagatakse nippe kuidas teha paremaid pilte ning kuidas väikeseid vigu parandada saab kas pilditöötlusprogrammide või nutitelefonidega. Lisaks räägitakse digitaalsest kunstist - digitaalsest joonistamisest, maalimisest, fotomontaažidest. | informaatika |
Jaapani robotid NB! Loengut saab tellida alates 2018.a | Kadri Umbleja | Infotehnoloogia teaduskond | Jaapan on maailma suurim roboti tootja - ligi 50% maailmas hetkel kasutusel olevatest robotitest on Jaapani päritolu. Loengu jooksul antakse ülevaade erinevatest roboti tüüpidest nagu humanoid robotid, andoridid, sotsiaalsed robotid jpt. Loengus vaadatakse vahvaid videosid erinevatest robotitest tegutsemas ning uuritakse kuidas selliseid roboteid üldse ehitatakse. Loeng annab ülevaate Jaapani robootika hetkeseisust ning vastab küsimustele miks just Jaapanis on robootika nii populaarseks saanud. Lektor veetis 2015 aastal semestri Jaapanis, kus ta ise ka paljude loengus kajastavate robotitega kokku puutus. | informaatika |