TTÜs on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Robotkala
TTÜ teadlased koostöös partneritega üle Euroopa lõid Euroopa Liidu teadusprojekti FILOSE raames päriskalast inspireeritud robotkala, millel on sarnaselt päriskalade meeleelundile tundlik tehisküljejoon.
Tehisküljejoone abil suudab robot tunnetada vedeliku voolu ja rõhu muutusi oma kehal ning nendele reageerides tõsta oma ujumise efektiivsust. Tundliku küljejoonega kalarobot aitab uurida hüdroelektrijaamade kalapääse, kärestikke, kudemisalasid jt veekeskkondi. Selle abil saab tulevikus näiteks tagada siirdekalade ligipääsu kudemisaladele, kuid erinevaid rakendusvaldkondi on veelgi.
Robotkala kasutab veevoolu enda huvides ära
„Seni on robootikas voolu vaadeldud kui häiringut, mis suunab roboteid planeeritud kursilt kõrvale,“ selgitab prof. Maarja Kruusmaa, FILOSE projekti koordinaator. „Meie näitasime, et vool on ühtlasi infoallikas, mille abil sõidukit paremini juhtida. Samuti võib voolu kasutada energiaallikana, kui oskame mõista voolu dünaamikat ning keeriste ja vooluga kavalalt ümber käia.“
Voolu tajumise ja kasutamise katsed biorobootika keskuse testbasseinis ja teistes laborites näitasid, et kalarobot võib voolust energeetiliselt soodsaid piirkondi otsides energiat säästa. Vastavalt eesmärgile on soodsamad keskkonnad need, kus voolamine on nõrgem või kus kala suudab keeriste energiat enda huvides ära kasutada. Robotid suudavad ka tuvastada voolu suunda ja ujuda vastuvoolu või end voolus paigal hoida, kompenseerides allavoolu liikumist voolukiiruse mõõtmise abil. Katseliselt on näidatud, et voolus paikneva objekti taga püsiva FILOSE roboti energiatarve väheneb. „See on sarnane jalgratturina teiste ratturite tuules püsides oma vaeva vähendamisega või autoga veoki taga sõites kütusekulu alandamisega,“ võrdleb prof. Kruusmaa.
Aitab luua energiasäästlikke allveeroboteid
Robotkalade abil saadud teadmised võimaldavad tulevikus luua paremaid allveesõidukeid, mille kalasarnane liikumine pakuks alternatiivi praegu kasutusel olevatele ebaefektiivsetele seadmetele. Robotkalu loodetakse tulevikus rakendada ka demineerimisel, keskkonnareostuse jälgimiseks ja päästetöödel.
Tundliku tehisküljejoonega kala loodi pärast 4 aastat kestnud põhjalikke uuringuid, mis aitasid mõista kalade liikumist ja küljejoone taju. Selle tulemusel, kuidas kalad tuvastavad ja kasutavad ära veevoolu omadusi, on võimalik tulevikus arendada bioloogiliste põhimõtete alusel töötavaid energiasäästlikke allveeroboteid.
Täna arendatakse ja kasutatakse loodud küljejoont BONUS projekti FishView raames, et uurida hüdroelektrijaamade kalapääsude omadusi eesmärgiga pakkuda seletust, kuidas kalad olemasolevaid kalapääsusid „näevad“. Projekti tulemusel soovivad teadlased pakkuda teaduslikku põhjendust, miks osad kalapääsud töötavad ja osad mitte.
Vaata ka: